Energiaaudit

Miks on talvel siseruumides kuiv sisekliima?
Olgugi, et välisniiskus on talviti pea alati üle 50%, siis tubades kipub niiskus madalamaks, kui isegi 30% minema ning eriti madalaks muutub tubade niiskustase, kui on kasutusel ventilatsioonisüsteem.
Peamine põhjus seisneb sooja- ja külma õhu niiskuse sisalduse võimes.
Nimelt soe õhk suudab enda sees hoida enam niiskust võrreldes külma õhuga.

Temperatuuri –10 °C ja suhtelise õhuniiskuse 80% korral on õhus 1,7 g/m3 niiskust.
Soojendamisel temperatuurile 20 °C sisaldab õhk kuni 17,3 g/m3 niiskust. Seega väheneb õhu suhteline niiskus kuni 9,9%-ni.
Seda seletab ka väide, et kui panna akna, eriti just katuseakna, alla radiaator, siis kaovad ära niiskuseribad aknapaketi alumisest äärest. Soe õhk võtab niiskuse endasse ning niiskus kantakse ventilatsiooniga ruumist välja.
Vähe õhupidava konstruktsiooni korral tuleb piludest siseruumidesse pidevalt värsket õhku ning õhu soojenedes samuti vähendatakse soojendatud õhu niiskustaset. Kuna aga talvine keskmine temperatuuridevahe on väga suur, siis toimub siseruumides ulatuslik suhtelise niiskuse alanemine.

Hea lühiartikkel, mis pöörab põhitähelepanu hallituse olemuselening kõrvaldamisele hoonetes.


Mis on hallitus?
Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval 
alusmaterjalil (substraadil). Hallitusseened on osa seeneriigist ja neid esineb meie planeedil 
määramatus koguses. Seeni võib leida igas ökoloogilises nišis ja nad on vajalikud orgaanilise 
materjali ümbertöötamiseks ainete ringkäigus looduses. Seeneriiki kuuluvad nii pärmid, 
hallitusseened, söögiseened, puul kasvavad torikud kui ka “ämmatoss”. Seente elutegevuseks 
on vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur.


Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 1–20 
mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need 
ärritus- ning allergianähtusid. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud 
seenemass või seene eritatavad keemilised ained.
Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas, 
vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal 
endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened.
Siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal. Eosed satuvad majja lahtise ukse või 
akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning õhukonditsioneeride kaudu. Samuti kleebivad 
mikromeetrilised imekerged eosed ennast välisriiete, jalatsite, kottide, kinnaste ja 
koduloomade karvade külge ning rändavad nii edasi.
Mitte iga eos ei hakka kasvama. Ainult soodsale pinnale sattunult – vee läbijooksukohad 
katusel, torude lekkekohad keldris, pidevalt märguv sein vanni või kraanikausi taga, 
ülekastetud lillemuld, ehitusjärgus vihma saanud puitkonstruktsioon – hakkavad eosed 
kasvama. Arengu eelduseks on vähesest õhu liikumisest tingitud püsivalt kõrge õhuniiskus. 
Paljud ehitusmaterjalid on hallitusseente arenguks väga sobivad, sest sisaldavad ise vajalikke 
toiteaineid. Näiteks on märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp, 
kipsplaadid ja puit teatud hallitusseentele eriti sobivaks kasvulavaks. Teistel materjalidel nagu 
kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet, isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil, 
polster jm, võib hallitus sobival niiskusastmel samuti kasvama hakata tänu nende materjalide 
pinnal leiduvale, sinna õhust sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse 
objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda.


Hallitusseente tekitatav kahju tervisele sõltub paljudest asjaoludest:
– toksiine tootva seene liigist;
– seeneeoste hulgast ja seene massist;
– kokkupuuteajast seeneosadega;
– konkreetse inimese vastuvõtlikkusest.2
Järgnevalt on toodud mõned soovitused, mida tasuks tähele panna:
- kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga 
ülemäära palju, siis tuleks nendesse suhtuda kui kahjulikesse;
- hallitusest tingitud nähud võivad esineda vaid süütu nohu või kompleksse tervisehäire näol;
- hallituse likvideerimisega pole tark oodata kuni positiivse laboritesti tulemuseni – tegutseda 
tuleb kohe; eriti kehtib see seente puhul, mis on mürgised küll oma normaalses keskkonnas, 
kuid kaotavad selle võime laboriklaasis ning nõuavad pikema aja jooksul mitmeid 
kordusanalüüse;
- ulatuslikult hallistuskahjustatud elukohast on soovitatav kas või ajutiselt seene 
likvideerimise ajaks ära kolida, mitte kannatada haigusnähtude ägenemise all, mis on tingitud 
seeneosade lendumisest puhastamise käigus;
- hallitusseente kasvu pole võimalik takistada, sest ootamatuid niiskusepuhanguid tuleb kodus 
ikka ette (näiteks sügisesel moosi- keetmisel ja mahlaaurutamisel);
- haigus- või ärritusnähtude korduval esinemisel tuleb ühe võimalusena arvestada 
hallitusseente toksilist mõju (kui muud faktorid, näiteks uue mööbli soetamine, värske 
remont, koduloomad ja -linnud, sulepadjad, tolmu korjavad toataimed ja muud on läbi 
kontrollitud);
- suurte taimede istutusnõusid ei tohi üle kasta;
- tuleb jälgida, kas tervisehäirete ägenemine on seotud õhuniiskuse ja temperatuuriga; 
hallitusseen vajab kasvuks õhuniiskust üle 70% ;
- keldri kiviseintel esinev valge udune kasukas ei pruugi olla hallitus, vaid müüris liikuva vee 
väljaauramise tagajärjel sinna sadenenud soolade kogumid või külmal ajal tekkinud härmatis;
- ühtki hallitusseene tüüpi pole vaja eraldi hävitada – nende kõrvalda- miseks sobivad ühed ja 
samad vahendid.
  
Hallituskahjustuse likvideerimise ABC
- Tegutsema tuleb asuda kohe pärast hallituskahjustuse avastamist. Pindmist kahjustust on 
kerge kõrvaldada. Riidekiu sisse pugenud hallitust on vahel võimatu eemalda;
- Esmalt tuleb leida niiskusallikas ja see kõrvaldada;
- Võimaluse korral tuleb hallitanud materjalid puhastest kohe eraldada. Kõige paremini aitab 
hallitusel levida kuivanud hallituskorra energiline mahahõõrumine puhaste esemete ja 
materjalide läheduses;3
- Kõige lihtsam, kättesaadavam ja efektiivsem vahend on naatrium- hüpoklorit – 
pesuvalgendaja lah- jendatud lahus. See kantakse käsna või vana hambaharja abil pinnale, 
lastakse seista umbes 15 minutit, loputatakse hoolikalt ja kuivatatakse kiiresti;
- Puhastamiseks võib kasutada selleks ettenähtud spetsiaalseid desinfitsee- rimisvahendeid, 
mis sisaldavad samuti naatriumhüpokloritit või teisi aineid, näiteks bensalkooniumklo- riidi ja 
booriühendeid. Enne tarvi- tamist tuleb vahendi kasutusjuhend läbi lugeda. Kõik kodukeemia 
vahendid peavad olema originaalpu- delites, korralikult suletud ja lastele kättesaamatus kohas.
- Pindmise kerge hallituse eemaldamiseks võib kasutada ka söögisoodat;
- Enne valgendajaga tööle asumist tuleb kindel olla, et valgendaja või seda sisaldavad teised 
puhastus vahendid ei rikuks töödeldavaid pindu. Näiteks nailonriie lahustub kokkupuutes 
naatriumhüpokloritiga kohe. Valgendaja rikub mitmeidki materjale: mõningaid plastikuid, 
alumiiniumi, glasuuritud pindu ja kivi. Parem oleks kontrollida vahen- di mõju enne väikesel 
proovipinnal;
- Mitte kunagi ei tohi segada pesu- valgendajat ammoniaagiga. Tulemuseks on tervist 
kahjustav gaas. Üldse pole soovitatav erinevaid puhastus- vahendeid omavahel kokku segada.
- Puhastamise juures on väga oluline, et mikroorganismide hävitamise ajal oleksid 
puhastatavad pinnad märjad. Siis ei toimu seeneosakeste õhku lendumist ega laialikandumist.
- Soovitatav on töö juures kanda tolmumaski ja kummikindaid ning avada tuulutamiseks 
aknad;
- Hallitanud pindu ei ole soovitatav pesta kangete fosfaate sisaldavate pesuvahenditega, kuna 
fosfor on hallitusseentele meeldivaks toidu- aineks ja kutsub esile veelgi intensiivsema kasvu;
- Kui pinnatöötlus ei anna tulemusi, siis võib proovida hoida eset 12 tundi või kauem 
töötlemislahuse sees. Peab kindel olema, et pärast seda jääb esemest või materjalist midagi ka 
alles.
- Loputada tuleb väga põhjalikult, sest sissejäänud valgendaja hakkab materjale aja jooksul 
aeglaselt lagundama.
- Kui hallitust ei õnnestu pärast ühte korralikku töötlust ja loputamist eemaldada, on mõistlik 
edasistest jõupingutustest loobuda – see ei õnnestu enam kunagi.
- Allergiat põdeval inimesel tuleb paluda puhastustöid tegema kedagi teist. Vastasel korral 
võib lendunud seeneosadest tekkida äge haigus- hoog. Teistel pereliikmetel on soovitatav 
puhastamise ajaks kodust lahkuda.
- Kui hallitus on raskesti ligipääse- tavatel pindadel või kui mingi ala on juba liiga tugevasti 
hallitanud, siis tuleb see eemaldada ja uuega asendada;
- Kui korteris on väga rõske, siis tuleb puhastada ka vaibad ning kindlasti trepikoda. Kui 
niiskuseallikat ei kõrvaldata, tuleb suurpuhastust üha sagedamini korrata;4
- Kui korteri sisustus on üleujutuse või veeavarii tagajärjel märgunud, peab püüdma vett 
imavaid materjale kohe kuivatada. Hallitusnähud ilmnevad märgadel pindadel umbes ööpäeva 
pärast, seega on üsna vähe aega ja peab kiiresti tegutsema.
- Vaipade alumisi pindu võib päikese käes kuivatades kergelt töödelda vesinikülihapendi 
nõrga lahusega
(1 osa 3% vesinikülihapendit ja 5 osa vett);
- Vannitoa kardinat võib samuti val- gendajalahusega puhastada. Liiga suure mustumise 
korral tuleb kardin asendada uuega.
- Materjalide kahjustamise ohu korral võib kasutada teisi kodupuhastus - vahendeid, mis on 
vähem agressiivsed;
- Mööbli katteriiet ja vaipu võib lasta ka keemiliselt puhastada. Tähtis on, et pärast hallituse 
eemaldamist kuivatataks materjal nii kiiresti kui võimalik;
- Tuulutada ei tohi enne, kui halli- tanud pinnad on märjaks tehtud. Materjalide kuivamise 
ajaks tuleb tagada hea ventilatsioon.
- Pinnaviimistlusmaterjalidest on hallitusele kõige vastuvõtlikumad lateksvärvid, eriti kui on 
kasutatud linaõli baasil valmistatud krunti. Kõige vastupidavamad hallitusele on välistööde 
emailvärvid;
- Valmistatakse ka spetsiaalseid hallitusvastase lisandiga värve, kuid terviseriski tõttu ei 
soovitata neid sisetingimustes kasutada;
- Värske kuiva õhuga tuulutamine ee- maldab ebameeldivat lõhna kõige paremini. Võib 
kasutada ka õhuvärskendajaid.


Kõige parem hallitustõrjevahend on majas valitsev puhtus ja kuivus!!!
Allikas: Terviseamet. Originaalartikli autor Urve Kallavus, TTÜ

Käisin ühe üsna huvitava hoone juures, kus on kahe penoplastbloki valatud betooni. Blokid oli sideainega laotud ning kohati üsna kehva kvaliteediga.

Penoplastblokkidest sein küttetorude taga.

Sama probleem on ka järgmisel fotol, kus temperatuuride vahe on veelgi suurem.

TREA korraldatud seminaril oli teemaks korterelamute ventileerimine soojatagastusega ventilatsiooni abil.


Heatcatcher
http://www.elysium.ee


Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem tsentraalse ventilatsiooni korral. 
Ehitatakse hoone vent.korstende otsa sundväljatõmme, kus iga lõõri on võimalik reguleerida siibritega nt. vastavalt normidele (nt. 20 l/s). See aitab lahendada või vähendada loomuliku ventilatsiooni toimimise probleeme: korruselisus (lõõri pikkus), tuul (tugevus, suund), temperatuuride vahe (sise-välis), üle- ja alaventileeritus, soojakadu.
Selleks paigaldatakse hoone vent.korstende otsa “Heatcatcher`id”, mis koosnevad ventilaatoritest, siibritest ja õhk-vesi soojavahetitest. Soojavahetite torustikes ringlev soojakandur (nt tosool) annab aastaringselt ühtlast toidet soojuspumbale (võib paigaldada nt soojasõlme). Soojuspump saab sellistes soodsates oludes toota soojust kasuteguriga.


Eelised

• korteritesse ei paigaldada midagi
• soojaveesüsteem saab lisasoojuse
• katus lõhutakse ainult ühes kohas ja rennid jooksevad katusel nii, et vihmavesi jookseb alt läbi. Toru saab alla viia kas trepikojast või nt. vanast prügišahtist.
• ventilatsioonihulka saab muuta

Olemasoleva näite korral on sääst 125 tuh. EEK ja teise maja korral oli see 88tuh EEKi. (sääst on keskmistatud 12 kuu peale. Suvel on sääst väiksem ja talvel suurem)


Süsteemi maksumus sellel näitel on 1.7 miljonit ning tasuvusaeg on 10a.
Võimalus on ka nii teha, et paigaldada ainult ventilaatorid ning hiljem kogu soojatagastusega süsteem.
Süsteem sobib suurematele hoonetele. Alates näiteks 4-5 korruselisest hoonest.
On olemas ka kaasnevad kulud nagu värskeõhuklappide paigaldamine.
Minnes Kredexisse on vaja suurendada õhuvooluhulkasi ning õhuvooluhulkade tõstmisega tuleb teha ka lisasinvesteeringuid.
TTÜ teeb süsteemidele monitooringut ja vaatab kuidas on õhuvooluhulgad reguleeritud ja kas on vaja midagi muuta.


Elektroskandia - Urmas Pilpak


Tegi ülevaate vanadest ja uuematest soojusvahetitest
Ülevaade uuest soojusvahetist - www.recair.com
Jäätumisvastane protsess

1. segatakse vent. ruumi õhku sissemineva õhuga
2. vähendatakse sissepuhke õhu ventilaatori kiirust