Passiivmaja
|
Tõendame arvutuslikult hoone vastavust passiivhoone standarditele kasutades PHPP tarkvara. |
 |
Passiivmaja idee!
Passiivmaja idee lihtsalt on see, et soojakadusi piiretest, õhuvahetusest vähendatakse niipalju, et maja saaks kütta ainult sissejuhitavat õhku soojendades.
![[graafik: hoone soojabilanss]](http://www.passiivmaja.ee/assets/images/bilanss.png)
Allikas: http://www.passiivmaja.ee/index.php?id=5
Passiivmaja kriteeriumid
- Hoone soojusvajadus (arvutatud passiivmaja projekteerimise paketiga PHPP) ei ole suurem kui 15 kWh/(m2 a),
- Kogu primaarenergiavajadus, sisaldades kõik majas tehtud energiakulutused (ruumiküte, soe vesi ja elekter) ei ole suurem kui 120 kWh/(m2 a),
- Hoone õhutiheduse mõõtmise tulemus (õhu vahetus kordades 50 Pa rõhuvahe korral) n50 ei tohi ületada 0,6 1/h.
- Passiivmaja standardiga ei ole ette kirjutatud, milliste materjalidega tuleb vajalik tulemus saavutada. Tähtis on, et lõpptulemusena toimiks hoone nendele näitajatele vastavalt.
http://www.passiivmaja.ee/index.php?id=5
Loe ka viimaseid ajaveebi postitusi passiivmaja teemadel!
Passiivmaja projekteerimise workshop PHPP tarkvaraga - DONE!
Osalesin 27-29. oktoobrikuus Passivehouse OÜ poolt korraldatud workshop'il, kus tehti puust ja punaseks PHPP tarkvaraga töötamise reeglid, juhised, jne. Hästi korraldatud ja üsna põhjalik kursus tarkvara olemusest ja võimalustest.
Passiivmaja tarkvara The Passive House Planning Package (PHPP) on Saksamaal Passivhaus Institut´i poolt välja töötatud arhitektidele ja projekteerijatele suunatud MS-Exceli baasil töötav tööriist energiatõhusate ning passiivmaja standarditele vastavate hoonete planeerimiseks.
Tõnu Mauring ütles selle tarkvara kohta hästi, et tegemist ei ole lihtsalt tarkvaraga, vaid kokkulepitud meetodi, standardiga passiivmaja projekteerimiseks.
Kui hetkel on Eesti olemas seadusandlus, mis sätestab energiatõhususe miinimumnõuded rajatavatele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, siis pean olemasolevaid nõudeid vanadeks ning mitte kiirelt arenevateks ning osaliselt ka puudulikeks nõueteks. Näiteks on olemasolevates standardites õhuvahetuskordsused endiselt üsna suured ning seetõttu võib-olla ka ei planeerita hooneid korraliku ventilatsiooniga, sest sellise ventilatsiooni väljaehitamine võtab palju ressursse ja raha.PHPP on aga passiivhoone planeerimise standard, kus on samuti ette nähtud kindlad minimaalsed õhuvahetuskordused, kuid kuna järjepidevate mõõtmiste tulemusel on selgunud, et vähematest õhuvahetuskordustest piisab ja liigse kuivuse tekitamine hoonetes pole ventileerimise tõttu mõtekas, siis ei nõua standard niivõrd suurte, kui 0.6 1/h õhuvahetuskordsuse saavutamist.
Teine väga huvitav faktor, mis võetakse PHPP programmis kasutusel on see, et hoone piirete pindalasi arvutatakse välispindade alusel. Selline arvutusmeetod annab võimaluse teatud külmasildadega mittearvestamiseks, sest nende mõju on tühine või energiakadude mõttes isegi negatiivne. Loomulikult on võimalus PHPPs külmasillad sisse kanda ning nende täpsemaks arvestamiseks antakse ette korralikud arvutusjuhendid ning on ka lisamaterjalid, kus on erinevate sõlmede külmasildade väärtused reas. Asjalik!
Lisaks võimaldab PHPP täpselt arvesse võtta päikesevalguse, inimeste, seadmete vabasoojuse, mis tavaliste arvutuste juures kiputakse vähemtähtsaks pidama.
Workshop'il tehti juttu ka plaanitavatest passiivmajadest ning leiti, et Jõelähtmel ehitatavad hooned pole kaugeltki veel passiivhooned, sest nende kasutatud piirdeosade, elementide ja ka õhuvahetus pole piisavalt heal tasemel. Huvitav oleks teada, kas KENA enne kontrollis, kui oma käpa alla pani, passiivmaja standarditele vastavust ning kas hoonete ehitust jälgib passiivhoone ehitusega kursis olev spetsialist.
Soovitan arhitektidel, energiatõhusa ehituse alal tegutsevatel inimestel osaleda koolitusel just selle tõttu, et aru saada ühest korralikult kokkulepitud standardist, mis töötab! Väga paljud hoonete planeerijad juba kasutavad ning hindavad arvutatud tulemusi.
Priit
Passiivmaja tarkvara The Passive House Planning Package (PHPP) on Saksamaal Passivhaus Institut´i poolt välja töötatud arhitektidele ja projekteerijatele suunatud MS-Exceli baasil töötav tööriist energiatõhusate ning passiivmaja standarditele vastavate hoonete planeerimiseks.
Tõnu Mauring ütles selle tarkvara kohta hästi, et tegemist ei ole lihtsalt tarkvaraga, vaid kokkulepitud meetodi, standardiga passiivmaja projekteerimiseks.
Kui hetkel on Eesti olemas seadusandlus, mis sätestab energiatõhususe miinimumnõuded rajatavatele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele, siis pean olemasolevaid nõudeid vanadeks ning mitte kiirelt arenevateks ning osaliselt ka puudulikeks nõueteks. Näiteks on olemasolevates standardites õhuvahetuskordsused endiselt üsna suured ning seetõttu võib-olla ka ei planeerita hooneid korraliku ventilatsiooniga, sest sellise ventilatsiooni väljaehitamine võtab palju ressursse ja raha.PHPP on aga passiivhoone planeerimise standard, kus on samuti ette nähtud kindlad minimaalsed õhuvahetuskordused, kuid kuna järjepidevate mõõtmiste tulemusel on selgunud, et vähematest õhuvahetuskordustest piisab ja liigse kuivuse tekitamine hoonetes pole ventileerimise tõttu mõtekas, siis ei nõua standard niivõrd suurte, kui 0.6 1/h õhuvahetuskordsuse saavutamist.
Teine väga huvitav faktor, mis võetakse PHPP programmis kasutusel on see, et hoone piirete pindalasi arvutatakse välispindade alusel. Selline arvutusmeetod annab võimaluse teatud külmasildadega mittearvestamiseks, sest nende mõju on tühine või energiakadude mõttes isegi negatiivne. Loomulikult on võimalus PHPPs külmasillad sisse kanda ning nende täpsemaks arvestamiseks antakse ette korralikud arvutusjuhendid ning on ka lisamaterjalid, kus on erinevate sõlmede külmasildade väärtused reas. Asjalik!
Lisaks võimaldab PHPP täpselt arvesse võtta päikesevalguse, inimeste, seadmete vabasoojuse, mis tavaliste arvutuste juures kiputakse vähemtähtsaks pidama.
Workshop'il tehti juttu ka plaanitavatest passiivmajadest ning leiti, et Jõelähtmel ehitatavad hooned pole kaugeltki veel passiivhooned, sest nende kasutatud piirdeosade, elementide ja ka õhuvahetus pole piisavalt heal tasemel. Huvitav oleks teada, kas KENA enne kontrollis, kui oma käpa alla pani, passiivmaja standarditele vastavust ning kas hoonete ehitust jälgib passiivhoone ehitusega kursis olev spetsialist.Soovitan arhitektidel, energiatõhusa ehituse alal tegutsevatel inimestel osaleda koolitusel just selle tõttu, et aru saada ühest korralikult kokkulepitud standardist, mis töötab! Väga paljud hoonete planeerijad juba kasutavad ning hindavad arvutatud tulemusi.
Priit
Passiivmaja projekteerimise workshop PHPP tarkvaraga - DONE! 2010/12/16 16:31
Passiivmaja seminar, Tartu, teisipäev, 1. juuni 2010.a.
Mõned märkused ja mõtted passiivmajade seminarilt Tartust.
Kokkuvõttes jäi kõlama, et passiivmaju on Rootsis ja põhjamaades ehitatud juba üle 1500 hoone ning nende energiatarve jääb passiivmaja standardi piiridesse. Jällegi üks müüt, mida saab teadlikkuse tõstmisega kummutada.
Lisaks passiivmajade projekteerimine on osalt isegi lihtsam ning odavam. Just tehnosüsteemide tõttu saab ehitise maksumust alla viia.
Rootsi esineja tutvustab passiivmajade ehitamise kogemusi Rootsi näitel.
Tüüpelamute piirkonna iseloomustus
· Vähem üksindust
· Turvalisus
· Multikultuursus – 30% on väljaspool rootsit
· Väljakud, kohtumiskohad
· Rohkem vaba aega
Probleemid ja mõtted elamumajanduse hoonetega Rootsis
· 70ndatel ehitatud majade seinad(tiles) lagunevad. Happevihmad lagundavad vuuke ja kivid langevad välja.
· Olemasolevate kortermajade enrgiatarve on 212 kWh/m2
· Ehitati passiivmaja ning rõdud kaeti kinni ning aknad viidi väljapoole
· Katuse ehitusel ehitati kilest kate peale
· Renoveerimisel tuli välja, et seintes oli hallitust, jne.
· Soojustagastusega agregaat igasse hoonesse
· Energiakasutus on 12-17 kWh/m2
· Säästeti nii kütmise kui ka elektrikasutuse pealt.
· Enne kulutati 15120kWh ja peale ümberehitust 6790 ja veelgi rohkem.
· Uus hoone maksab 2milj ja vana renoveerimine 1milj rootsi krooni.
· Kui 800 000 oleks vaja ehitada, siis on vaja niipalju töökohti, jne.
Passiivmajade müüdid
1. The good architecture is a part of passive house
2. Passive house makes great demands on the inhabitants – not true. Good comfort, good indoor environment and fresh air, no draft or cold radiation
3. It is complicated to build a passive house! Filters have to be changed!
a. Ainukesed keerulised komponendid on soojusvahetid, ventilaatorid vahetatakse 15-20a. pärast. Filtreid tuleb vahetada iga aasta.
4. Õhutihedad hooned lähevad hallitama – Rootsis on vajalik teha blowerdoor testid passiivmaja ehitamisel. Testid võtsid aega 1 päeva.
5. Houses are heated by electricity? Not true, mainly my ditrict heating.
6. Condens appears on the outside of surface. True! Auto aknaklaasid võivad jäätuda, sest aknal võib olla temperatuur 10 kraadi madalam, kui õhutemperatuur.juhtub kümnel päeval aastas.
7. You must have big windows to south? True, you need for example 400kWh more energy.
8. Passiivmajad on kallid – rohkem maksavad aknad, heat exchanger, insulation. Miinus on küttesüsteem, mis tasakaalustab hinna.
9. Investment costs are 2.5% higher, but interest rate is lower, then saved energy costs.
10. Suur vahe on, kas panna suured aknad või paljui väikseid aknaid, sest akende raamid on üsna kõrge U-arvuga, kuid klaasid jällegi keskelt järjest madalama U-arvuga
11. Parem on ehitada ikka kahekorruseline võrreldes ühekorruselisega
Solomon Guggenheim museum – heated by the people. In the evening they turn off the heating so that heat can be stored in the walls.
Spordihooned samuti passiivselt!
Vaata ka Passiivhaus datenbank
2001 ehitati Rootsis esimesed passiivmajad ning tehti ka passiivmajade büroo, jne. Nüüd on ehitatud juba 1500 passiivmaja. Mainis ära ka, et 2020 on vaja ehitata ainult passiivmajasi.
Viide: http://passiivhuscentrum.se
Passiivmaja modelleerimise protsess
NB! Tee kõik kalkulatsioonid enne ja siis tee disain. Oluline teave arhitektile, et keeruliseks ei lähe. Teiseks tee arvutused 8-9 watti/m2*a. See jätab pärast ruumi tõstmiseks.
Küsimused ettekandjale
Kas kasutate vertikaalseid soojuspumpe hoonetes?
Ei osanud midagi tarka vastata. Pigem pole kursis ja ei tegele nende teemadega.
Kas tehnikasüsteemide installeerimisel on tehnoseadmete maksumus tõepoolest nii madal?
Vaadake peamiselt elutsükli maksumust. Leiab, et on võimalusi siiski maksumus alla viia, kui targelt planeerida.
Kas kasutati äravoolu vee sooja?
Vastus: Ei kasutatud. Saksamaal tehti seda nii, et vesi pumbati paakidessse ja sealt siis tagastati. Palju probleeme hügieeni ning töökindlusega. Idee on hea, kui on haiglad, kus kasutatakse palju vett, kuid elamutes kasutatakse vett hommikuti.
Mis saab siis kui inimesed ehitavad kõik hooned valmis? Ehitavad uuesti.
Vastus: Kuna inimesed on juba üle elanud mitmeid suuri ehitus ja arenguprotsesse, siis on üsna tõenäoline, et nad saavad hakkama ka suure passiivmajade ehituse buumiga.
Passiivmaja seminar, Tartu, teisipäev, 1. juuni 2010.a. 2010/12/16 14:10
Kursus: “Päikeseenergia kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel” (Use of solar energy in heating and cooling of buildings)
Kursuse eesmärk oli anda ülevaade arhitektuurselt lahendatavatest probleemidest hoonete energiaga varustamisel. Hoonete täpse planeerimisega on võimalik alandada nii hoonete energiatarvet, kuid tagada paremat soojuslikku, valguslikku mugavust.
Sidusõnad seoses hoonega olid:
- hoone maht
- asetus ilmakaarte suhtes
- kuju ja suurus
- asetus teiste hoonete objektide suhtes
- soojustamine
- valguse juhtimine hoones
- õhuvoolude juhtimine hoones.
- EUI – Energy Use Index
- Päikesepaneelide integreerimine hoonetes
- Jne.
Väga kogenud ja hea esitlusoskusega professor Rob Pena ja spetsialist Kevin Wymelenberg tõid rohkelt näiteid hoonete planeerimisel tehtud vigades ja edulugudest ning avardasid etekujutust sellest kuidas on võimalik saavutada nullenergiahooneid.
Veel mõned märksõnad:
- HDR – High Dynamic Range fotografeerimine
- Päikesevalguse analüüsi- ja simuleerimise meetodid (tegime ise pilte ja hiljem analüüsiti)
- Päikesevalguse makettsimulatsioon(tegime ka ise ühe maketi)
Üle pika aja midagi maailmapilti avardavat ja energiat süstivat ning soovitan kõigil kel võimalus Robi ja Kevini loenguid kuulata või Ameerikasse õppima minna.
Tänud TTÜle korraldamast!
Kursus: “Päikeseenergia kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel” (Use of solar energy in heating and cooling of buildings) 2010/12/15 21:48
