Ajaveeb




Passiivmaja seminar, Tartu, teisipäev, 1. juuni 2010.a.


Mõned märkused ja mõtted passiivmajade seminarilt Tartust.
Kokkuvõttes jäi kõlama, et passiivmaju on Rootsis ja põhjamaades ehitatud juba üle 1500 hoone ning nende energiatarve jääb passiivmaja standardi piiridesse. Jällegi üks müüt, mida saab teadlikkuse tõstmisega kummutada.
Lisaks passiivmajade projekteerimine on osalt isegi lihtsam ning odavam. Just tehnosüsteemide tõttu saab ehitise maksumust alla viia.

Rootsi esineja tutvustab passiivmajade ehitamise kogemusi Rootsi näitel.

Tüüpelamute piirkonna iseloomustus
·         Vähem üksindust
·         Turvalisus
·         Multikultuursus – 30% on väljaspool rootsit
·         Väljakud, kohtumiskohad
·         Rohkem vaba aega
Probleemid ja mõtted elamumajanduse hoonetega Rootsis
·         70ndatel ehitatud majade seinad(tiles) lagunevad. Happevihmad lagundavad vuuke ja kivid langevad välja.
·         Olemasolevate kortermajade enrgiatarve on 212 kWh/m2
·         Ehitati passiivmaja ning rõdud kaeti kinni ning aknad viidi väljapoole
·         Katuse ehitusel ehitati kilest kate peale
·         Renoveerimisel tuli välja, et seintes oli hallitust, jne.
·         Soojustagastusega agregaat igasse hoonesse
·         Energiakasutus on 12-17 kWh/m2
·         Säästeti nii kütmise kui ka elektrikasutuse pealt.
·         Enne kulutati 15120kWh ja peale ümberehitust 6790 ja veelgi rohkem.
·         Uus hoone maksab 2milj ja vana renoveerimine 1milj rootsi krooni.
·         Kui 800 000 oleks vaja ehitada, siis on vaja niipalju töökohti, jne.
Passiivmajade müüdid
1.       The good architecture is a part of passive house
2.       Passive house makes great demands on the inhabitants – not true. Good comfort, good indoor environment and fresh air, no draft or cold radiation
3.       It is complicated to build a passive house! Filters have to be changed!
a.       Ainukesed keerulised komponendid on soojusvahetid, ventilaatorid vahetatakse 15-20a. pärast. Filtreid tuleb vahetada iga aasta.
4.       Õhutihedad hooned lähevad hallitama – Rootsis on vajalik teha blowerdoor testid passiivmaja ehitamisel. Testid võtsid aega 1 päeva.
5.       Houses are heated by electricity? Not true, mainly my ditrict heating.
6.       Condens appears on the outside of surface. True! Auto aknaklaasid võivad jäätuda, sest aknal võib olla temperatuur 10 kraadi madalam, kui õhutemperatuur.juhtub kümnel päeval aastas.
7.       You must have big windows to south? True, you need for example 400kWh more energy.
8.       Passiivmajad on kallid – rohkem maksavad aknad, heat exchanger, insulation. Miinus on küttesüsteem, mis tasakaalustab hinna.
9.       Investment costs are 2.5% higher, but interest rate is lower, then saved energy costs.
10.   Suur vahe on, kas panna suured aknad või paljui väikseid aknaid, sest akende raamid on üsna kõrge U-arvuga, kuid klaasid jällegi keskelt järjest madalama U-arvuga
11.   Parem on ehitada ikka kahekorruseline võrreldes ühekorruselisega
Solomon Guggenheim museum – heated by the people. In the evening they turn off the heating so that heat can be stored in the walls.
Spordihooned samuti passiivselt!
Vaata ka Passiivhaus datenbank
2001 ehitati Rootsis esimesed passiivmajad ning tehti ka passiivmajade büroo, jne. Nüüd on ehitatud juba 1500 passiivmaja. Mainis ära ka, et 2020 on vaja ehitata ainult passiivmajasi.
Viide: http://passiivhuscentrum.se

Passiivmaja modelleerimise protsess
NB! Tee kõik kalkulatsioonid enne ja siis tee disain. Oluline teave arhitektile, et keeruliseks ei lähe. Teiseks tee arvutused 8-9 watti/m2*a. See jätab pärast ruumi tõstmiseks.

Küsimused ettekandjale
Kas kasutate vertikaalseid soojuspumpe hoonetes?
                Ei osanud midagi tarka vastata. Pigem pole kursis ja ei tegele nende teemadega.
Kas tehnikasüsteemide installeerimisel on tehnoseadmete maksumus tõepoolest nii madal?
                Vaadake peamiselt elutsükli maksumust. Leiab, et on võimalusi siiski maksumus alla viia, kui targelt planeerida.

Kas kasutati äravoolu vee sooja?
Vastus: Ei kasutatud. Saksamaal tehti seda nii, et vesi pumbati paakidessse ja sealt siis tagastati. Palju probleeme hügieeni ning töökindlusega. Idee on hea, kui on haiglad, kus kasutatakse palju vett, kuid elamutes kasutatakse vett hommikuti.
Mis saab siis kui inimesed ehitavad kõik hooned valmis? Ehitavad uuesti.
Vastus: Kuna inimesed on juba üle elanud mitmeid suuri ehitus ja arenguprotsesse, siis on üsna tõenäoline, et nad saavad hakkama ka suure passiivmajade ehituse buumiga.


Passiivmaja seminar, Tartu, teisipäev, 1. juuni 2010.a. 2010/09/02 15:41


Kursus: “Päikeseenergia kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel” (Use of solar energy in heating and cooling of buildings)

Kursuse eesmärk oli anda ülevaade arhitektuurselt lahendatavatest probleemidest hoonete energiaga varustamisel.  Hoonete täpse planeerimisega on võimalik alandada nii hoonete energiatarvet, kuid tagada paremat soojuslikku, valguslikku mugavust.
Sidusõnad seoses hoonega olid:

  •  hoone maht
  •  asetus ilmakaarte suhtes
  •  kuju ja suurus
  •  asetus teiste hoonete objektide suhtes
  • soojustamine
  • valguse juhtimine hoones
  • õhuvoolude juhtimine hoones.
  • EUI – Energy Use Index
  • Päikesepaneelide integreerimine hoonetes
  • Jne.

Väga kogenud ja hea esitlusoskusega professor Rob Pena ja spetsialist Kevin Wymelenberg tõid rohkelt näiteid hoonete planeerimisel tehtud vigades ja edulugudest ning avardasid etekujutust sellest kuidas on võimalik saavutada nullenergiahooneid.
Veel mõned märksõnad:

  • HDR – High Dynamic Range fotografeerimine
  • Päikesevalguse analüüsi- ja simuleerimise meetodid (tegime ise pilte ja hiljem analüüsiti)
  • Päikesevalguse makettsimulatsioon(tegime ka ise ühe maketi)






Üle pika aja midagi maailmapilti avardavat ja energiat süstivat ning soovitan kõigil kel võimalus Robi ja Kevini loenguid kuulata või Ameerikasse õppima minna.

Tänud TTÜle korraldamast!


Kursus: “Päikeseenergia kasutamine hoonete kütmisel ja jahutamisel” (Use of solar energy in heating and cooling of buildings) 2010/06/21 12:57


Taastuvenergia seminar 02.06 - R.Hagman - Sustainable transport

Mõned märkused Hagmani loengu esimesest poolest. enamasti jõudsin kuulata erinevatest transpordis kasutatud mootoritehnoloogiatest.

You have to take into account the whole chain of biofuels and using the fuel.
Kõige efektiivsem on sõita 50km/h.  Kui sõita kiiremini, siis hakkab tuule takistus mängima, aeglasemalt, siis gongestion mitigation(ummik kergendav asjaolu).
NOx gaaside vähendamine
EGR – Exaust Gas Recirculation on meetod NOx  emissioonide vähendamiseks.
Advanced injection – kuni 7 süsti võlli liikumisel ühe tiiru.
HCCI – Kombinatsioon diisli ja bensiinimootorist. Pole veel turul.


Taastuvenergia seminar 02.06 - R.Hagman - Sustainable transport 2010/06/13 09:51


Muudatused hoonete energitõhususe direktiivis seoses energiamärgisega.

Euroopa liidus on silmapiiril muudatused, mis näevad ette, et teatud hetkest peavad avaldatud kinnisvara kuulutustel olema lisatud hoone energiamärgis.

Direktiiv näeb ette ka mitmeid teisi muudatusi ning täpsemalt saab lugeda siit.

Head lugemist!

Muudatused hoonete energitõhususe direktiivis seoses energiamärgisega. 2010/06/11 02:11


Intervjuu Vikerraadios teemadel termoülevaatuse kvaliteet, energiaaudit ja energiamärgis

Järgmisel neljapäeval 28.01.2009 toimub Vikerraadios, Huvitaja saates intervjuu, kus arutletakse Mart Ummelase ja Priit Pik'a vahel järgmistel teemadel:

1. Mida kujutab endast termograafia ja kuidas seda läbi viiakse?
2. Missugust ettevaatust nõuab sellise teenuse tellimine?
3. Kuidas võidakse tellijat petta termopilti pilti näidates?
4. Millest sõltuvad hoonete soojakaod lisaks seinte soojuspidavusele ja soojaleketele?
5. Missugused on põhilised reeglid, kuidas soojalekkeid vältida (ilma kapitaalse remondita)?
6. Mida sisaldab hoone energiaaudit ja kes seda teostavad ning kuidas seda tehakse?
7. Kordame üle, milles seisneb energiaauditi ja energiamärgise erinevus.

Intervjuu eesmärk on harida termoülevaatuse tellijat ning anda ülevaade termoülevaatuse tegijatele võimalikest veakohtadest pildistamisel.

Kuula ja saa targemaks!

Intervjuu Vikerraadios teemadel termoülevaatuse kvaliteet, energiaaudit ja energiamärgis 2010/06/11 01:58


Õhksoojuspumpade torude soojustamine

Kas teate, et õhksoojuspumba saab ka väga kehvalt paigaldada? Ning samuti lihtsalt kehvalt?


Toon siinkohal mõned pildid kehvast paigaldusest

Esimesel pildil jookseb soojatoru lause seina pealt. Saan aru, et pole just kõige ilusam, kui toru magamistoas ringi uitab, kuid see pole minu meelest energiakasutuse mõttes samuti lahendus.








Teisel pildid on soojatoru peidetud tarindi siisse. Juba parem lahendus, kuid siiski soovitakse tuua toru kohe läbi soojustuse ning hiljem toas, siseviimistluse tagant transportida soojatorud kuhu vaja.






Pealegi loodan, et energiaturu avanemise elektrihinna kerkides ei teki olukorda, kus vaesematel peredel pole raha, et õhksoojuspumba elektri eest maksta. Eriti kui soojatorud on paigaldatud korralikult läbimõtlemata.


Õhksoojuspumpade torude soojustamine 2010/06/11 01:56


Seminar, "Vanade hoonete sisekliima"

Toimus järjekordne EKVÜ korraldatud seminar vanade ehk ka muinsuskaitse all olevate hoonete sisekliima, tarindite ja ventilatsiooni kohta.


Lisan postitusse huvilistele oma märkmed seminaris toimunud nelja ettekande kohta.

Hoone renoveerimisega seotud ülesanded hoones säilitamiseks

Targo Kalamees

Hoone on tervik

Energiatõhusus on seotud peamiseks hoone ehitusfüüsilisest toimivusest ja tehnosüsteemidest
Renoveerimisel
·        Mitme muutujaga ülesanne
·        Ohutu ja tervislik elukeskkond
·        Hoone väärtuste säilimine
Jääpurikad on energiatõhususe ja ka turvalisuse probleem.
Renoveerimise vajadus
·        Avariiolukorra likvideerimine – vundamendid lagunenud, seinad madalal, ...
·        Olemasoleva olukorra parandamine
·        Uued hüved ja mugavused – laiendamine. Kas on kooskõlas hoone iseloomuga?
Tagada tuleb
·        Ohutus
·        Tervislikkus
·        Ajalugu
Pikendada hoone kasutusida, tõhustada energiakasutust
Parandada elukvaliteeti ja pakkuda täiendavaid mugavusi

Vundament

Teid renoveeritakse ilma hooneid arvestamata. Ei piisa ka sellest, kui valatakse sokli ette vetttõrjuv kiht. Niiskus ei pääse välja hingama, kui satub valatud sokli taha.
Renoveerima peab nii, et on olemas kalle ning sokkel piisavalt kõrge.
Võimalus on teha hoone ette kraav, siis peab tähele panema, et vesi ka korralikult ära voolaks.
Hoone on istutatud pinnasesse ja soklit pole, siis mädaneb tarind väga kiirest nii vihma kui ka lume tõttu.

Keldrid

Probleemid on põrandaaluse pinaga, mis on tihtipeale alati niisked. Puitpinnal elavad seened ja mikroorganismid hästi, sest toituvad puidust ja seega lagundavad puitu.
Ei tohiks viimistleda uut materjalidega, mis pole mõeldud nii niisketes ruumides kasutamiseks.
Vee kapillaarjõudude toimel liigub vesi keldrist üles ning kuivemates ruumides soolad kristalliseeruvad. Tekivad oranžid soolatupsud.

Lahendused

Sokli kõrgus 30-60cm.
Sokli ja tarindi vahel hüdroisolatsioon.
Parem on, kui välisvooder ulatub üle sokli, siis ei saa vooder nii lihtsalt kahjustatud.
Kalle peaks olema 1/20 ehk 15cm/3m
Niiske keldri peamiseks põhjuseks on ikkagi vihmavesi, mis jookseb pinnasest keldrisse.
Pinnase suhteline niiskus ~100%
Drenaaži korral peaks olema kalle 5-10cm/1m
Drenaaži sademevett juhtida ei tohi.

Katused

Kile sättimisel leiab vesi ikkagi tee vahelaele ning sealt on vee väljaauramine väga keeruline
Antennid ja kaablid ei tohi joosta mööda seina, sest tekib niiskumine tarindil.

Hooldus

Lilled ja muld on vihmaveerennides, mis takistab vee liikumist.

Seinad

Seinad ei tohiii olla kaldu, sest tekib kohe niiskus kaldega kohtadesse.
Puitseina soojusjuhtivus U~ 0.7 W/(m2K) (0.5-1 W/m2K)
            Rõhtpalk, püstpalk, puitsõrestik
Kiviseina soojusjuhtivus U~ 1.4W/(m2K) 1-2 W/(m2K)
Puitseintel tavaline seinaosa on reeglina üsna hea, kuid liitekohad on on kriitilised
Saepuru  .07....08 W/mK
Puit .11-.14 W/mK
Kergbetoon .15-.23 W/mK
Puitkarkassein / min vill 15paksust 0.3W/m2K
Puitkarkassein / saepuru 15paksust 0.5W/m2K
Palksein 15paksust 0.75... 0.8 W/m2K  + 5cm sooj + tuuletõke 0..33 W/m2K
Soojustamisel tuleb tõsta aknad väljapoole. Pole kena ning lisaks on külmasillad

Seest

Tuleb täpsemalt teostada tarindi niiskustehniline analüüs
Puitseina seestpidisel soojustamisel ei tohi puidu niiskus tõusta üle 30%. Soojustuse paigaldamisel tuleb paigaldada soojustus koos aurutõkkega ning sundventilatsioon
Kiviseintel on seestpoolt soojustamine täiesti lubamatu!

Energiatõhusus

Võimalus on tegeleda hoonepiirdeid ja tehnosüsteeme.

Energiaaudit

Selvitab välja...
·        Millised on võimalikud energiasäästumeetmed
·        Kuidas saab energiat tõhusamalt kasutada?
Kokkuvõtteks
Esmajärjekorras tuleb korrastada katus, sokkel, alumine palgirida, põrandaalune ruum ning siis alles mõelda kuidas kuidas viimistleda.

Sisekliima

Teet Tark

On parameetrid mida me tunneme ning need, mida ei tunne – niiskus, temperatuur hallistus, jne.
Keha soojusvahetus väliskeskkonnaga
·        Konvektsioon
·        Väljahingamine
·        Higistamine ehk aurustumine
Aurustumine suureneb pidevalt, kui ümbritseva keskkonna temperatuur tõuseb. Selle võrra aga konvektiivne ja kiirgus vähenevad.
Inimene peab olema soojuslikus tasakaalus ümbritseva keskkonnaga.

Optimaalne temperatuur

Tavaliselt räägitakse optimaalsest temperatuurist, mis on temperatuur, millega on enamus ruumis olevaid inimesi rahul.
Näide optimaalse temperatuuri kohta
Lambda ~ 2w/m2K
Soojusjuhtivus u~ 1.5 w/m2K
Tsise   22kraadi
Tvälis -20kraadi(pikalt)
Seinte temp 14kraadi.
Inimeste mugavuse tagamiseks tuleb sisetemperatuur hoida kõrgemal. Vastasel juhul hakkab inimesel jahe, kui näiteks istub välisseinale lähemal.
Niiskus

Mälestised ja insenertehnilised lahendused

Jaan Vali

Lapi kuidas tahad, kuid lõpuks tuleb ikkagi korralik remont teha.
Eritingimused
·        Väärtuste analüüs
·        ...

Enne tehnosüsteemide paigaldamist on vaja korralikult uurida.
            Enne korralikult planeerida kõik kommuniktsioonid ja muu ning teostada
            Vahepeal on ka kütteseadmed huvitavad ning vajavad uurimist ja säilitamist
Väärtuslikku lage ei tohi kahjustada kommunikatsioonidega
Vanade hoonete ventilatsiooni ja kommunikatsiooni ehitamisel on võimalik kasutada ka lõõre.
Loomapidamishooned vajavad samuti ventileerimist, sest loomad eraldavad suurt niiskust
Vahepeal ei viitsita juhtida ventilatsioonikanaleid katusest läbi
Pööning on tavaliselt mõeldud jahedana. Seega peaks ka pööning olema jahe. Vajadusel aknad lahti teha, et kevadel lumi katusel sulama ei hakkaks. Vanasti oli ka pööningutel korstnad.

Konstruktiivsed puudused

Vundamentide ebaühtlane vajumine
Vanasti veeti vesi sisse mõisatesse, kuid kanalisatsiooni ei juhitud korralikult. Reovesi pandi lampkasti(mis see on?) Nüüd aga hakkab ka katuse vesi voolama lampkasti ning tekitab veelgi hoone vajumist.

Põrandad

Oluline on majavammi eemalehoidmiseks põrandade õhutamine. Samuti tungib vamm ülespoole ning ülepoole tungivad soolad tekitavad kobrutamist seintel.

Pandused (kalle sokli juures)

Esimene meeter võiks olla vähemalt 10cm langust. Külmumisel kerkib pinnas ning peale sulamist kalle enam samamoodi tagasi ei vaju ning kalle aja jooksul muutub ehk väheneb.

Katuse tõstmine

Vana vintskapp jääb katuse alla ning üldmulje muutub. Ühesõnaga ohtlik ning keeruline kuna üldmulje muutub.

Sokkel ja hüdroisolatsioon

Alati ei pea tegema hüdroisolatsiooni, vahest saab probleeme lahendada ka planeerimisega.

Hüdroisolatsioon torudel

Alati vajalik, et torudest tekkiv niiskus ei kahjustaks ülejäänud konstruktsioone.

Maakivisein

Kui kasutame majandushoonet elamishoonena, siis kipub kivisein niiskuma.
Variant on, et sissepoole ehitada eraldi konstruktsioonidele soojustuse jaoks konstruktsioon ning jätta õhuvahe kiviseina ja soojustuse vahele[PP1] .

Vahekarniisid

Kaetakse plekiga ning vajavad vahest ka renoveerimist.

Katuseluuk/aken

Soojustatud aknad on väiksemad ning mõjuvad üldmuljele halvasti.

Aknad

Neid saab remontida, kui huvi on. On võimalik kasutada ka pakettakent kolmanda klaasina

Küttesüsteemid

Peamiselt toimus kütmine suurte ahjudega. Tekitab korraliku õhuvahetuse. Vanasti oli pliidi kohal luugid
Tänapäeval paigaldatakse küttesüsteemid hoonetesse kehvalt, osaliselt ka osapoolte vähese suhtlemise tõttu.
Variant on teha ka küttesüsteem keldrisse ja põrandate alla.

Hoone hingamine

Elektri vedamine

Juhe võib olla ka seinapleane, kui seda väga vaja pole.

Soojustamine

Vahest on seina tarind mitmekesine. Nii kivi kui ka puitpinnad.
Vahest soovitakse väljast vahtplastiga katta ja siis teha sama konstruktsioon.

Ventilatsioon

Köökides ja san. Sõlmedes peaks olema väga korralik ventilatsioon.
Vanu korstnaid on võimalik ära kasutada õhu välja juhtimiseks ventilatsioonitorude abil.
Kui ventilatsioon on kenasti läbi mõeldud, kujundatud, siis võib ventilatsioon ka hoonele juurde anda.

Kenade ruumide ventilatsioon[PP2] 

Korralikke lahendusi pole. Variant on teha restidega, mis on seinaga ühte tooni.
Proovitud panna ventilatsiooniavad ahjude taha, jne.

Hoone kasutamise otstarve

Oluline on enne hoone kasutusele võtmist mõelda, et kas neid hooneid saab sel otstarbel ka kasutada. Valel otstarbel kasutamine võib ka hoonet kahjustada.

Aeg

Vahepeal on mõtekas projekteerimist mitu korda teha.

Küsimus

Kuidas siis vedada küttesüsteemide torusi?

Sisekliima ja restaureerimine

Ants Viilup

Palju ventilatsioonisüsteeme installeerinud, üle 300.
Ants rõhutas seda, et alati tuleb vaadata, et mis põhjusel renoveeritakse ning kas kõike soovitud on vajalik saavutada.
Palju infot, kuid tihtipeale oli jutt hüplik ja kohati ka segane.
Mälestiste korral on oluline, et hoonet püütakse kasutada muuta inimesele sobivaks. Hoone otstarvet muudetakse, „painutatakse” ning tekivad probleemid.
Kandilise toruga kaasneb nii suur müra kui ka suured aerodünaamilised takistused.
Tualettruumidesse tuleb panna restid, et õhk saaks liikuma. Seda tuleb ka auditis silmas pidada, kui planeerida värskeõhuklappe tubade nurkades.
Kui keldris ventilatsioon töötab, siis on seal 30% niiskust saavutada, kuid millise hinnaga?

Kokkuvõtteks

Tuleb paremini eelnevalt planeerida ning seeläbi saab ka parema süsteemi.
Samuti soovitas Ants võtta kätte ka õpikud, et vaadata üle kuidas raamatutes õpetatakse.
Muinsuskaitse objektid on erinevad tavaobjektidest ning tuleb väga hoolikalt planeerida ning kui tegutseda ei oska, siis parem mitte tegutseda. 

Seminar, "Vanade hoonete sisekliima" 2010/06/11 01:22


Maaülikoolis valmis elektrijalgratas

Hiljuti paluti mul valmis meisterdata jalgratas, millega saaks elektrienergiat toota. Samuti peaks olema salvestamise ja hiljem ka salvestatud energia muundamine 230 vahelduvvoolu pingeks.
Tulemuseks on üks vana jalgratas, mis sa üles kõpitsetud, auto generaator mis alalisvoolu pakub ning vana UPS, mis hoiab endas nii akut kui ka võimaldab akut oste UPSist laadida.

Detailsem dokument saadaval Google Docs failis.

Arvan, et kogu planeeriminseks ja ehitamiseks kulutatud aeg oli seda väärt ning loodan, et teisedki huvilised saavad endale mõtteid.

Siit ka viide Maaülikooli ajalehes elektrijalgratta kohta ilmunud artiklile:
http://www.emu.ee/userfiles/Ajaleht%20Maaylikool/2010/13.%20mai%202010.pdf

Ratta endaga saab tutvuda Maaülikoolis metsahoone fuajees.

Kena kevadväntamist soovides!

Maaülikoolis valmis elektrijalgratas 2010/06/11 00:27


Taastuvenergeetika ettekanne TTÜ tehnikapäeval

TTÜ agarad tudengid korraldasid ülikoolis tehnikapäevad mille raames tutvustati erinevat tehnikaloomet, leiutisi ja muid tudengite leiutisi vidinaid.
Lähemalt saab lugeda tehnikapäevade veebilehelt.
http://www.ttu.ee/tehnikapaevad


Samuti sain sõna ning tegin ettekande taastuvenergeetika uutest suundadest ja arengutest. Põhiliselt pöörasin tähelepanu kolmele valdkonnale:


  • tuuleenergia;
  • päikeseenergia;
  • ja targad võrgud.
Huvilistel on võimalus vaadata ettekandest videot:

Samuti saab kõrvale lehitseda ettakannet:



Ettepanekuid ja soovitusi oodates,


Priit



Taastuvenergeetika ettekanne TTÜ tehnikapäeval 2010/05/17 20:52


Taastuvenergeetika areng maailmas 2009

Taastuvenergeetikasse investeerimine läheb ikka nendesse kätesse, kus kõige rohkem raha on. Teadagi on tegemist kullauguga.
Pew Trusts on üllitanud raporti, kus pannakse suurimad investeerijad ritta.
Suurimad tõusjad on Lõuna-Korea, Hiina, Austraalia! Prantsusmaa. Hiina on USAst on vuhisedes mööda läinud...






Energiaallikate kaupa investeeritakse endiselt kõige rohkem tuuleenergeetikasse ning päikeseenergeetikasse investeerimine on jäänud stabiilseks. Arvan, et pigem tuleks 2010 aasta tulemused ära oodata, sest eelmise aastaga võrreldes on 6,6%-line investeeringute mahu kasv majanduslanguse tingimustes. Märgata on, et muudesse energiaallikatesse investeerimine on jäänud tahaplaanile. Tundub, et kohad hüdroelektrijaamade ehitamiseks hakkavad otsa saama.



Allikad:
Pew Trusts, “WHO’S WINNING THE CLEAN ENERGY RACE?”, 2009


Taastuvenergeetika areng maailmas 2009 2010/04/08 11:35


Subscribe URL: http://helioest.blogspot.com/feeds/posts/default?alt=rss

Site Link URL: Energiatõhusus on tulevik

Description: Räägin energiatõhususe teemal nii üldisemas, kui kitsamas plaanis. Alates valgusallikatest, kuni energiaauditini.

Kontakt

Priit Pikk
priit@helioest.ee
+372 5040381